Küsitles Signe Heiberg
ajakiri Raamatukogu toimetaja
Tehnoloogia pakub manipulatsioonideks uusi võimalusi ja tehisintellekt loob üha enam veebisisu, uudistevood on manipuleeritavad ning info kriitiline eristamine muutub keerulisemaks. Oktoobris meediahariduse konverentsil Ekraanid ja hinged – elu digimaailmas esinev desinformatsiooniuurija ja sotsiaalmeediaekspert Pekka Kallioniemi aitab raamatukogutöötajatel ennetavalt valeinfole vastu seista.
Kumba rahvust on kergem lollitada, kas eestlasi või soomlasi?
Ma arvan, et Eestis usutakse endiselt valdavalt, et eesti toit on tegelikult parem kui soome oma, nii et ütleme, et eestlasi, sest põhjapõdrahautist ei ole võimalik üle trumbata. Mis puudutab aga vene veebipõhist valeinfot, siis mõlemad rahvused on väga vastupidavad.
Kas teame ikka õigesti, mis on desinformatsiooni mõiste sisu?
Läänes kindlasti mitte. Venemaa, Hiina ja Iraan kulutavad online-mõjutus- ja manipuleerimistegevusele palju rohkem kui meie oma infokaitsele ning oleme nendest maha jäänud juba üle kümne aasta.
Paljud internetikasutajad ei suuda endiselt mõista või aktsepteerida mõtet, et ühe-kahe aasta pärast saab enamik veebisisust tegelikult olema tehisintellekti loodud.
Kas me mõistame valeinfo sisu ja selle ulatust õigesti?
Tegelikult mitte. Liiga palju infot tuleb läbi töötada ja ilma automatiseeritud tööriistadeta pole see võimalik. Sotsiaalmeediaplatvormid muudavad selle veelgi keerulisemaks, sest nad ei avalda tegelikult koordineeritud mõjutuskampaaniate statistikat. Valeinfo levitamine on saanud ka tasuva ärimudeli osaks, nii et inimesed lihtsalt levitavad aktiivselt valesid, et raha teenida.
Mis on olnud teie uurimustes kõige raskemini äratuntav valeinfo vorm?
Uudised on alati kõige keerulisemad. Selles žanris antakse tavaliselt uut teavet meeletult kiiresti ja äärmiselt raske on mõnda fakti kontrollida. Näiteks Hamasi 7. oktoobri 2023 terrorirünnak ja hilisem Iisraeli/USA-Iraani konflikt. Tavaliselt levib vaid piiratud kogus tõelist, õiget infot ja tohutult palju valeinfot.
Vene valeinfo puhul on kõige tõhusam vastutaktika pre-bunking. See on tegevus, mis pakub inimestele eelnevaid teadmisi, kuidas valeinfot tõrjuda enne, kui see levima hakkab. Vene valeinfo tugineb tavaliselt mõnele narratiivile mõningate variatsioonidega ning neid luuakse pidevalt juurde. Oluline on teada, kuidas see käib, nii saame kiiresti uusi veebinarratiive ära tunda.
Milliseid peamisi trende ja muutusi olete infosõjas täheldanud?
Kõik muutub automatiseerituks ja tehisintellekti looduks. Fotod, videod, heli ja tekstid võivad nüüd kõik olla tehisintellekti loodud ning areng on endiselt väga kiire. Mõne aasta pärast saab see olema interneti suurim oht selle algusest alates.
Milliseid praktilisi tööriistu või digilahendusi soovitaksite raamatukogudele kasutajate abistamiseks automatiseeritud või massiliselt toodetud valeinfo tuvastamisel (nt botid, võltsuudiste veebilehed)?
Tehisintellekti loodud sisu puhul on vaja TI (AI)-tuvastajaid. Suurandmeid ei saa lihtsalt käsitsi analüüsida. Praegu pole veel kuigi palju selliseid tööriistu saadaval.
Kuidas mõõta infopädevuse arendamise tegelikku mõju kogukondades?
See õpetus peaks olema integreeritud meie haridussüsteemi ning seda saab testida samamoodi nagu matemaatika- või geograafiateadmisi. Sisu kriitilise analüüsimise oskused saavad lähitulevikus olema elutähtsad.
Kui valeinfo levik muutub tehisintellekti abil veelgi ulatuslikumaks ja raskemini äratuntavaks, kas inimesed saavad siis veel kellelegi või millelegi muule kui omaenda tarkusele üldse loota?
Ma pole kindel. On olemas teooria, mida nimetatakse surnud interneti teooriaks. See väidab, et tulevikus koosneb internet peamiselt bottidest ja automaatselt genereeritud sisust. Ma arvan, et me liigume juba selles suunas ning on isegi juba olemas võrgustikud, mis on mõeldud ainult kinnitatud identiteediga inimestele (verified humans). Seda muutust näeme juba inimeste liikumises identiteeti kinnitavatele platvormidele nagu LinkedIn anonüümsete asemel.
ChatGPT ja teiste vestlusrobotite kasutamine on väga levinud. Kuidas võib Venemaa propaganda meid nende kaudu mõjutada?
Neid meetodeid nimetatakse suurte keelemudelite korrastamiseks, mis tähendab, et arendajad annavad TI-süsteemile uusi andmeid. Näiteks võib Venemaa õpetada tehisintellekti miljonite võltsveebilehtede toel, mis väidavad, et Ukraina alustas Venemaa-Ukraina sõda. Sedaviisi on juba paar aastat toimetatud.
